Our trips :)
16 aastat tagasi
27 mai 2009
Klassi piknik
27. mail käismie kooli lähedal Sindi paisul piknikku pidamas. Kõigil olid kaasas omad söögid-joogid, mis õpetaja toodud piknikutekile asetati ning tegelikult vennalikult jagati.
Ilm oli ilus ja meil hullult lahe olla.
Kui kõhud täis pugisime, jagas õpetaja kätte pliiatsid ja paberid ning algas mäng "Kes-kus-mida-...". See oli naljakas, sest mängus tuli välja nii mõndagi. Saime teda, kes kellega musitab, kõnnib, mängib jne, kus nad seda teevad ning mida pealtnägijad sellest arvavad.
Mängisime ka "tuksi". Egerti oli esimene peitjate otsija. Ta oli selles üsna tubli või olid hoopis peitjad viletsad. Kõige kavalam peitja oli Andrea, kes oli kõigest meetri kaugusel "kodust", kuid teda ei leitud.
Õpetaja eestvedamisel mängisime videotelefoni, kus igaüks, kes miskit valesti näitas, pidi miskit pandiks andma. Egertil õnnestus enda seljast nii mõndagi loovutada ning lõpuks oli ta palja ülakehaga :-)
Nalja kui palju. Eriti siis, kui hakkas pantide välja lunastamine. Õpetaja sai oma panti antud telefoni tagasi siis, kui oli nagu toonekurg, pool minutit ühel jalal seisnud. Ta sai sellega üsna kenasti hakkama. Egerti pidi kallistama ja musitama Jenniferi. Ta oli üsna arg, aga sai hakkama. Lisaks sellel näitas ta oma osavust kättekõverdamises. Kümme korda kõhtu maapinna suunas alla lasta polnud tema jaoks mingi prolbleem. Mairo, kes pidi Andreat kallistama, oli selles palju julgem ning Andrea säras õnnest. Jennifer pidi vett poksima. Ta sattus eriliselt hoogu ning oli ise pärast veidi märg.
Mälu treenimiseks mängisime mängu "Kui läksin reisile, võtsin kaasa.." Meie pesamuna Haarm oli selles üsna taibukas.
Lisaks mängudele uudistamise paisu ümbrust ning jälgisime hoolega, kuidas kalad paisu alt üles poole hüppasid. Paisu juures on ilus, kuid kahju on, et liiga palju on lastud jõel roogu täis kasvada. Õpetaja rääkis ka veidi paisu ajaliist ning sellestki on avalikult on jutuks olnud paisu õhku laskmine. Eks näis, mis tulevik toob.
Meil oli igatahes lõbus ning vahva!
Ilm oli ilus ja meil hullult lahe olla.
Kui kõhud täis pugisime, jagas õpetaja kätte pliiatsid ja paberid ning algas mäng "Kes-kus-mida-...". See oli naljakas, sest mängus tuli välja nii mõndagi. Saime teda, kes kellega musitab, kõnnib, mängib jne, kus nad seda teevad ning mida pealtnägijad sellest arvavad.
Mängisime ka "tuksi". Egerti oli esimene peitjate otsija. Ta oli selles üsna tubli või olid hoopis peitjad viletsad. Kõige kavalam peitja oli Andrea, kes oli kõigest meetri kaugusel "kodust", kuid teda ei leitud.
Õpetaja eestvedamisel mängisime videotelefoni, kus igaüks, kes miskit valesti näitas, pidi miskit pandiks andma. Egertil õnnestus enda seljast nii mõndagi loovutada ning lõpuks oli ta palja ülakehaga :-)
Nalja kui palju. Eriti siis, kui hakkas pantide välja lunastamine. Õpetaja sai oma panti antud telefoni tagasi siis, kui oli nagu toonekurg, pool minutit ühel jalal seisnud. Ta sai sellega üsna kenasti hakkama. Egerti pidi kallistama ja musitama Jenniferi. Ta oli üsna arg, aga sai hakkama. Lisaks sellel näitas ta oma osavust kättekõverdamises. Kümme korda kõhtu maapinna suunas alla lasta polnud tema jaoks mingi prolbleem. Mairo, kes pidi Andreat kallistama, oli selles palju julgem ning Andrea säras õnnest. Jennifer pidi vett poksima. Ta sattus eriliselt hoogu ning oli ise pärast veidi märg.
Mälu treenimiseks mängisime mängu "Kui läksin reisile, võtsin kaasa.." Meie pesamuna Haarm oli selles üsna taibukas.
Lisaks mängudele uudistamise paisu ümbrust ning jälgisime hoolega, kuidas kalad paisu alt üles poole hüppasid. Paisu juures on ilus, kuid kahju on, et liiga palju on lastud jõel roogu täis kasvada. Õpetaja rääkis ka veidi paisu ajaliist ning sellestki on avalikult on jutuks olnud paisu õhku laskmine. Eks näis, mis tulevik toob.
Meil oli igatahes lõbus ning vahva!
04 mai 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
